ITSPEA - Reelika Pedak

Mõtlesin oma viimases vabapostituses lühidalt käsitleda teemat, mida IT Kolledži blogides väga sageli ei kohta. Kuigi tehisintellekti teemadel räägitakse ilmselt palju ning genereeritud tekst on ka ülikoolikeskkonnas üha aktuaalsem, siis silmaringi avardamise eesmärgil käsitlen ka mõningaid probleeme ja küsimusi, mida tehisintellekti areng on tekitanud nii kirjanikele kui ka teistele loometöölistele. Kuna kasutan ka ise teatud aspektides tehisintellekti, siis loodan, et terve X-i autorite kogukond mulle selle teksti avaldamise järel tõrvikutega järele ei jookse. Minu jaoks, indie-autorina, kelle peamiseks väljundiks on blogi, mis nõuab palju enamat kui ainult sisu loomist, on AI eelkõige toetav tööriist, mitte kirjanik ja isegi seal ei suuda ta asendada inimest. Autorina proovin jääda võimalikult neutraalseks, kuigi teema on mulle väga hingelähedane. Aga leian siiski, et sellest on oluline rääkida, kuna see ei ole esimene kord (nagu ka eelmisest vabapostitusest näha võis), kus tehnol...

Viimane nädal meie kursusest ja sellest tulenevalt ka viimane kohustuslik postitus... Natuke isegi kurvavõitu on olla, kuna see blogi on päris pikalt olnud osa minu iganädalasest kohustusest. Ehk kõigepealt sooviksin mainida, kui huvitav see kursus ja selle ülesehitus minu jaoks isiklikult olnud on. Kuigi mulle on alati meeldinud kirjutada, siis olen siiani piirdunud rohkem loomingulisema poolega või päris esseedega paberil, mida õpetaja kusagil omaette loeb. Antud kursus on aga teistsugune ja arendab mõtlemist veidi teise külje alt, kuna esiteks on kõik postitused avalikud ja lähevad sinu digiidentiteedi alla ning teiseks on teemad sellised, mis nõuavad kaasamõtlemist just erialase poole pealt.  Ma ei teadnudki, et oskan üldse sellises formaadis blogida, ning kindlasti on see arendanud ka minu loomingulisemat poolt. Näiteks on minu viimased kirjutised palju konkreetsemad ja paremini struktueeritud kui vanasti. Kas see on hea või halb, näitab ilmselt aeg, aga vähemalt tundub, et ...

  Selle nädala ülesandeks on analüüsida ühte suuremat IT-turvariski, mille võib valida kursuse lehelt (aga ei pea), ning kirjeldada, mida tuleks “Mitnicki valemi” kolme komponendi (tehnoloogia, koolitus ja reeglid) kohaselt teha selle riski maandamiseks. Mõtlesin valida sellise keerukama riski, mis on seotud rohkem inimkäitumise ja psühholoogiaga kui tulemüüride, viiruste ja muu sarnasega, kuna see tundus huvitavam ning kohati võib-olla ka liiga vähe käsitletud teema kuna hetkel on sellega just kõige rohkem probleeme ka väljaspool ettevõtteid. Ehk siis see nädal räägime lühidalt et mis on social engineering ehk manipulatsioon (või kuidas seda eesti keeles kõige täpsemalt nimetada) ja kuidas võiks seda riski maandada.   Mis on Social Engineering? Erinevalt mõnest teisest IT-turvariskist keskendub social engineering inimkäitumisele ja psühholoogilisele (tihti ka kalkuleeritud) manipulatsioonile, et võita ohvri usaldus, esitledes end sageli usaldusväärse inimesena. Kokkuvõtva...

Sissejuhatus Valisin raamatuks midagi sellist, mida olin kunagi ammu juba tegelikult lugenud. Kuna tegemist on üsna keerulise ja pika teosega, tundus selle uuesti lugemine huvitav.  Lisaks on selle raamatu teemasid kontekstist välja võetuna sageli mainitud erinevates dokumentaalides ja YouTube’i videotes. Valitud teoseks on Max Tegmarki Life 3.0 , mis käsitleb tehisintellekti arengut nii tehnoloogilisest, filosoofilisest kui ka ühiskondlikust vaatenurgast.  PS: Esialgne kirjutis oli tegelikult palju pikem. Antud raamat tekitas nii palju mõtteid, et kõik ei mahtunud siia ära. Kui keegi tahab pikemat kokkuvõtet ja analüüsi andke teada, isiklik osa jäi suht samaks:   Sisu kokkuvõte (Kokkutõmmatult) Raamatu peamiseks teemaks on tehisintellekti areng ja selle võimalik mõju inimkonnale. Raamatus tõstatab ta küsimuse, kas selline tehnoloogia, mis peaks justkui viima inimkonna arenguni, võib hoopis kaasa tuua enesehävituse, korruptsiooni ja isegi inimteadvuse huku. Raamatu ...

Käesoleva ülesande eesmärk on kujutleda end IT-tugilahenduste valdkonna otsustaja rolli Eestis ning analüüsida, kuidas selliste tehnoloogiate rakendamist tuleks korraldada. Arutlen selle üle, kas neid tuleks käsitleda pigem tavapäraste IT-lahendustena või erivajadusega inimeste abivahenditena ja milliste institutsioonide vastutusalasse need võiksid kuuluda. Sissejuhatus Huvitava kokkulangevusena tuli see teema hiljuti jutuks ka minu isiklikus elus – vestlesin oma õega, kes soovitas mul NV Access loodud NVDA ja ka Orca abil üle vaadata oma isiklik blogi, et mõista paremini, kuidas vaegnägijad ja pimedad minu veebilehte kogevad. Kuigi ma pole koolikohustuste kõrvalt veel jõudnud sellega põhjalikumalt tegeleda, olen leidnud nii mõningagi puudujäägi oma enda ehitatud veebilehel mida saaks ja võiks teha paremini. Selle näite juures tuleb hästi esile üks laiem probleem: kuigi kasutajatel on olemas erinevad abivahendid, nagu ekraanilugejad ja kõnesüntees, ei pöörata veebilehtede ja ka muude ...

Kümnenda nädala kohustuslikus postituses kus analüüsisin 1999 aasta Mogleni artiklit  mainisin lühidalt, et Napster oli üks tänapäevase muusika kuulamise aluseid – silmas pidasin voogedastusplatvorme nagu Spotify , Tidal ja iTunes . Sellel nädalal proovin väikese vabapostitusena tuua välja mõned näited sellest, kuidas muusika tarbimine ja autoriõiguste kaitse on ajas muutunud seoses interneti levikuga, sealhulgas nii positiivsed kui ka negatiivsed mõjud. Mis oli enne internetti?  Piraatlus? Kuigi ma olen suhteliselt noor, siis oma mälestustest rääkides oli mul üks päevinäinud raadio-kassetilindistaja. Kuigi minu tegevust võiks tänapäevases mõistes võrrelda piraatlusega, ei olnud midagi, mida ma oleks rohkem oodanud, kui oma lemmik raadiokanalite öiseid saateid ja lemmiklaule lindile võtta, et neid hiljem uuesti kuulata.  See tegevus oli küll tülikas ja eeldas täpselt õigel ajal kohal olemist ning seda, et vanemad magaksid kuskil teises toas, aga see tunne, kui said õig...

Nonii, semester hakkab lõppema ja siiani olen kirjutanud ainult üheainsa vabapostituse sotsiaalsetel ja eetilistel teemadel seoses küberkiusuga, seega on aeg neid juurde vorpida. Mõtlesin tükk aega, millest kirjutada, kuna huvitavaid teemasid on palju, kuid otsustasin vahelduseks kirjutada isiklikumas võtmes ühe lühitutvustuse programmist, mis on lihtsustanud minu kui esseede, ülikooli konspektide ning ka luule ja juttude kirjutaja tööd — selleks on Obsidian . Lisaks räägin väga pinnapealselt ka ühest teisest programmist, milleks on Insync . Mis on Obsidian Ilmselt on enamik Tallinna Tehnikaülikool tudengeid tuttavad sellise programmiga nagu Notion , mis on n-ö all-in-one lahendus kalendrite, to-do listide, märkmete ja kõige muu jaoks. Aga mitte Obsidian iga. Obsidian on üks Notioni alternatiividest — tasuta ning lokaalne markdown-failidel põhinev rakendus. Obsidiani eelisteks võib lugeda local-first lähenemist, offline-funktsionaalsust, kiirust ning kogukonna poolt loodud plugin...

 Selle nädala ülesandeks on tuua välja üks positiivne ja negatiivne näide kasutatavusest veebis. Tõlgendan ülesannet kui UI/UX-analüüsi, lähtudes eelkõige Jakob Nielsen i poolt sõnastatud kasutatavuse komponentidele, mis on toodud ka kursuse kodulehel [1]. Peamised kasutatavuse komponendid on järgmised: õpitavus – kui kiiresti saab kasutaja objekti esmakordsel kasutamisel selgeks peamised funktsioonid tõhusus – kui kiiresti saab kasutaja vajalikud toimingud tehtud, kui objekti kasutamine on selgeks õpitud meeldejäävus – kui kiiresti suudab kasutaja vajalikud oskused meelde tuletada pärast pausi veakindlus – kui palju vigu kasutaja teeb, kui tõsised need on ja kui lihtne on neist taastuda rahulolu – kui meeldiv ja sujuv on kasutuskogemus Kuna ma ise veedan peamiselt aega erinevates blogides ja oman ka ise WordPressi baasil Diviga tehtud veebilehte (ma ei ole proff, aga ühel koolitusel sain omale isikliku blogi tarvis Divi litsentsi), võiksin tuua palju näiteid se...

Selle nädala ajaveebi artikli ülesandeks on analüüsida üht tarkvara arendus- ja üht ärimudelit mõne konkreetse tarkvaraprojekti näitel. Valik, millist projekti valida, osutus väga keeruliseks. Sissejuhatus Alguses mõtlesin kirjutada mõnest Linuxi distributsioonist, nagu näiteks Bazzite, Kinoite, Asahi Linux, Fedora, Garuda, Manjaro või Arch. Kuna valik oli aga nii suur, ei suutnud ma neist ühte konkreetset välja valida, sest mul ei ole n-ö ühte lemmikut – olen kasutanud erinevates masinates erinevaid distributsioone. Seejärel kaalusin KDE Plasmat, kuid ka selle puhul osutus alaprojektide rohkus liiga suureks ning näiteks Kdenlive ei istunud mulle isiklikult võrreldes DaVinci Resolve’i või Adobe Premiere’iga. Seega otsustasin valida midagi muud, millest saaks sisulisemalt, kuid ka lühivormis kirjutada, ning valisin selle nädala teemaks ühe vähem tuntud Unity ja Unreal Engine’i vabavaralise ja tasuta alternatiivi – Godot Engine’i. Tarkvara arendusmudel (Godot) Tegemist on avatud lä...

 Selle nädala kodutöös analüüsin Eben Mogleni 1999. aasta artiklit Anarchism Triumphant: Free Software and the Death of Copyright . Eelkõige tuleb analüüsida kui palju autori hinnangutest on 20 aastaga täppi läinud ning välja tuua üks enda arvates kõige paikapidavam ja üks kõige ekslikum Mogleni väide. Sissejuhatus Moglen leiab käsitletavas artiklis, et digitaalses maailmas ei sobi traditsioonilised autoriõiguse põhimõtted. Ta väidab isegi, et autoriõigus on välja suremas. Autor selgitab, et digitaalses keskkonnas on nii muusika, programmid kui ka algoritmid tegelikult vaid numbrite jadad. Sellest hoolimata koheldakse neid seaduse järgi erinevalt – mõni on autoriõigusega kaitstud, mõni patenteeritud ja mõni täiesti vaba. Mogleni hinnangul muudab see intellektuaalomandi süsteemi ebaloogiliseks. Näiteks võib üks konkreetne numbrijada tähistada Microsoft Wordi lähtekoodi. Lisaks toob autor välja, et isegi väikese muudatuse tegemine sellises numbrijadas, näiteks muusika muutmine, loe...

Selle nädala ülesandeks on ajaveebiartiklis kirjeldada kaht tuntud IT-juhti, kes esindavad erinevaid juhitüüpe. Juhtide liigitus (nt juht, suhtleja, treener jne) on käsitletud kursuse teemas „ IT juhtimine ja riskihaldus “.  Sissejuhatav Mõte Teema tundub mõnevõrra keeruline, kuna oma varasemast kogemusest juhtivatel positsioonidel (kuigi mitte IT-valdkonnas) olen märganud, et juht peab täitma erinevaid rolle vastavalt olukorrale, meeskonnale ja ka ettevõttele endale. Kuna meeskonnad koosnevad erinevatest inimestest, peab juhil olema eelkõige oskus nendega töötada. See tähendab, et ta peab suutma olla hea suhtleja, motivaator ja mentor, kuid vajadusel ka kindlakäeline otsustaja. Seetõttu leian, et ettevõttesisene juhtimisstiil ei ole kunagi üks kindel vorm, vaid pigem paindlik lähenemine, mis kohandub vastavalt olukorrale (miskipärast mõtlen alati amööbi peale, kui keegi küsib, milliseid omadusi on vaja juhina töötamiseks). Vahemärkus Muidugi, minu esimese internetiotsingu „most ...