E-ITSPEA 12: Inimese ja arvuti suhtlus, ergonoomika ja kasutatavus

 Selle nädala ülesandeks on tuua välja üks positiivne ja negatiivne näide kasutatavusest veebis.

Tõlgendan ülesannet kui UI/UX-analüüsi, lähtudes eelkõige Jakob Nielseni poolt sõnastatud kasutatavuse komponentidele, mis on toodud ka kursuse kodulehel [1].

Peamised kasutatavuse komponendid on järgmised:

  • õpitavus – kui kiiresti saab kasutaja objekti esmakordsel kasutamisel selgeks peamised funktsioonid
  • tõhusus – kui kiiresti saab kasutaja vajalikud toimingud tehtud, kui objekti kasutamine on selgeks õpitud
  • meeldejäävus – kui kiiresti suudab kasutaja vajalikud oskused meelde tuletada pärast pausi
  • veakindlus – kui palju vigu kasutaja teeb, kui tõsised need on ja kui lihtne on neist taastuda
  • rahulolu – kui meeldiv ja sujuv on kasutuskogemus

Kuna ma ise veedan peamiselt aega erinevates blogides ja oman ka ise WordPressi baasil Diviga tehtud veebilehte (ma ei ole proff, aga ühel koolitusel sain omale isikliku blogi tarvis Divi litsentsi), võiksin tuua palju näiteid sealt maailmast, kuid päris kohatu oleks panna n-ö tanki indie kirjanikke või loojaid.

Seetõttu valin positiivseks näiteks midagi teistsugust mida loodetavasti keegi teine ei kiida ja kriitika jaoks pigem mõne suurema ja “igavama” korporatsiooni, kes nagunii saavad tähelepanu nii heas kui halvas võtmes ning sealhulgas toon välja ühe suurima kasutatavuse killeri veebis.


Näide heast kasutatavusest

Red Hati dokumentatsiooni leht on kindlasti üks parimaid näiteid hästi koostatud ning kergesti jälgitava ja leitava materjaliga keskkonnast. Siiski valiksin pigem midagi üllatavamat, nagu Arch Linuxi lehe, kuna see ei ole võib-olla kõigi jaoks nii tuntud [3].

Õpitavus ja tõhusus

Kuigi enamiku inimeste jaoks on antud lehekülg Jakob Nielseni teooria järgi õpitavuse koha pealt pigem negatiivses positsioonis, kaldun arvama, et iga lehekülg on n-ö oma kiiksudega. Kuna tegu on klassikalisemat sorti dokumentatsiooniga, siis arvan, et enamik seda tüüpi kasutajaid, kes tunnevad Archi vastu huvi, saavad sellega ka hakkama.

Valisin antud lehekülje ka seetõttu, et kunagi ammusel ajal otsisin REAPERi jaoks silda, millega saaksin kasutada Windowsile mõeldud VST3 pluginaid (yabridge on selle nimi).

Tänu Arch Linuxi enda lehele ja mõnele üksikule Redditi postitusele suutsin leida ka kõik muu vajaliku audioproduktsiooni tarvis (elukaaslane on helitehnik ja muusik, seega sai proovitud nii tema kui ka minu enda projektide raames, kui hästi see Linuxis toimib).

Antud juhendi leidmine võib uute kasutajate jaoks olla kohati veidi segane, mis on teatud mõttes ka negatiivne, kuid paketinimekirjas on see olemas, kust saab ligi ka Gitis leiduvale õpetusele, mida ma ise kasutasin [4, 5].

Väga paljude pakettide puhul, mis ei ole n-ö tavalised, asuvad juhendid Gitis või mujal, kuna Arch hoiab oma dokumentatsiooni väga puhtana, tänu millele on see ka nii tõhus.

Tõhususe koha pealt veel, et kui ma installisin Archi enne, kui oli olemas see automatiseeritud väike installiprogramm, mis ISO-ga nüüd kaasas käib, siis kõik sai tehtud dokumentatsiooni järgi, näpuga järge ajades — sest ükski normaalse mõistuse juures inimene ei suuda seda peast teha [6].

Selle koha pealt on antud lehekülg ainuke, mida peaks kasutama, kui ei kasutata nende uut archinstall-skripti/-teeki, millega sain eelmisel korral installimisel kahe tunni asemel hakkama 10–15 minutiga [7].


Meeldejäävus ja veakindlus

Arvan, et meeldejäävus ei ole selliste lehekülgede puhul suurem probleem, kuna tegu on suhteliselt foorumi- või Wikipedia-laadse keskkonnaga ning kui oled kord selliseid lehti kasutanud, tuleb loogika kiiresti meelde.

Vead on pigem kasutaja enda masina poolsed, kui juhiseid ei loeta piisavalt hoolikalt. Lehe enda peal ei ole väga võimalik midagi “pekki keerata”, kuid oma arvutiga võib küll igasugu huvitavaid asju juhtuda — ma suutsin kunagi isegi hiire ja klaviatuuri läpakal “ära kaotada”… Päris huvitav kogemus oli ja lugemise sai ka selgeks.


Rahulolu

Mina isiklikult olen väga rahul ning kui seal ka midagi on puudu, siis Arch Linuxi kogukond on väga suur ja abi leiab alati — kasvõi nii, et küsitakse: “Miks sa nii tegid? Näe, dokumentatsioon on siin.” … :D

Kokkuvõttes

Kuigi antud leht ei pruugi olla algajale kasutajale kõige õpitavam, on see oma sihtgrupi jaoks väga tõhus ja loogiline, mis teeb sellest hea näite kontekstipõhisest kasutatavusest.


Negatiivne näide

Jällegi toon esiteks välja kõik need blogid ja veebilehed (nagu ka foorumis), kes kuritarvitavad Google AdSensei, Adsterrat vms pop-up’e ja muid lahendusi, mis kasutatavuse seisukohalt ei ole kuigi hea tava ning mis teevad ka lehe väga aeglaseks, mis omakorda mõjub negatiivselt kasutajakogemusele.

Esiteks ei tohiks tekkida olukorda, kus kasutaja klikib kogemata reklaamile või ei jõuagi põhisisuni, eriti olukorras, kus lehe sisu on ka ise värviline ja eksitav. Teiseks arvan, et ma ei ole ainus, kes sellistelt lehtedelt lihtsalt lahkub, eriti kui reklaamid segavad otseselt sisu tarbimist [8].

Huvitava paralleelina võiks küll tuua mõne Jaapani veebilehe, kuid antud kontekstis ei sobi see negatiivse näite alla, kuna sealne disain erineb pigem kultuuriliselt — kasutatakse rohkem visuaalseid elemente ja infot ühel ekraanil, mitte minimalismi nagu siin.

Samas meenutab Delfi lehekülg mulle kohati sarnast lähenemist, kuid vähem läbimõeldud kujul, kus suur hulk elemente ei toeta enam kasutajakogemust, vaid hakkab seda segama. Sait on värviline ja sisurohke ning kohati ka aeglane.

Kasutajakogemuse probleemid on eriti märgatavad mobiilivaates — miks unustavad nii suured ettevõtted telefonile optimeerimise, kui isegi arvutis split view’d kasutades võib lehe kujundus laguneda?

Suures osas tundub probleem olevat just elementide rohkus ja automaatne reklaamide paigutus (võin siinkohal eksida, kuid AdSense’i automaatne placement näeb sageli üsna sarnane välja — täpset lahendust ma muidugi ei tea).

Ja kahjuks on paljudel blogidel ja uudisteportaalidel selline clickbait-sisule suunatud mentaliteet, kus lehel olev kasutajakogemus ei ole enam esikohal, kuna kasutajaid püütakse muudel viisidel.


Kokkuvõttes

Kokkuvõtvalt mõjutab agressiivne reklaamide kasutamine ja sisurohkus (elementide rohkus) negatiivselt kõiki peamisi kasutatavuse komponente — see muudab lehe esmakordsel kasutamisel segaseks (õpitavus), aeglustab sisuni jõudmist (tõhusus), ei paku stabiilset ja meeldejäävat ülesehitust (meeldejäävus), suurendab ekslike klikkide riski (veakindlus) ning vähendab üldist kasutaja rahulolu.

Google AdSensei kohapealt veel nii palju bloginduses — eks ma mõistan selle kasutust, sest esiteks soovitakse ju maksimeerida oma tulu, ja teisalt on manuaalsed reklaamid tüütud ning kõigil ei ole põhirõhk oma veeblehe haldamisel (mis on tegelikult alguses mega raske ning areneb koos sinu enda teadmistega).

Näiteks proovides AdSense’i paigutada manuaalselt Divis konteinerisse nii, et see ei läheks sellest suuremaks, osutub see praktikas üsna keeruliseks. Isegi kui see mõnda aega toimib, kipub lahendus lõpuks katki minema või ei vasta täpselt soovitud mõõtudele. Lisaks ei toimi fixed-size reklaamid hästi, kuna need ei skaleeru eri suurusega ekraanidel.

Muidugi saab ise valida, milliseid reklaame näidata, kuid need muutuvad nii tihti, et sellega pidevalt tegelemine ei ole kuigi realistlik.

.

KASUTATUD MATERJAL



Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

E-ITSPEA nädal 2: Arpanetist Facebookini - Interneti kujunemislugu

Selle nädala ülesandeks oli kirjeldada kahte erinevat nähtust interneti varasemast ajaloost (enne aastat 1991): üht, mis võiks tänapäeva kasutajatele endiselt tuttav olla, ja teist, mis on tänaseks juba kadunud või asendunud uuemate tehnoloogiate/tavadega. Interneti ajalugu pakub aga palju erinevaid, kuid samas ka omavahel seotud arenguid, mistõttu ühe kindla teema valimine osutus keeruliseks. Käsitlen selles artiklis mitut omavahel haakuvat nähtust, mis näitavad, kuidas internetikultuur on ajas muutunud, kuid inimeste ühendamine on jäänud interneti keskseks rolliks. Panen põhirõhu just sellele arengule, kus internet muutus teadusvõrgust igapäevaseks suhtlus- ja kogukonnaruumiks.   Lühike Interneti Eelugu Nagu eelmise nädala postituses sai mainitud, peetakse interneti eelkäijaks ARPANET'i , mis sidus omavahel nelja sõlme Los Angeleses, Santa Barbaras, Stanfordis ja Utah’s. Tegemist oli suurte ülikoolide ja teadusasutuste arvutitega, mida kasutati teadustööks ja andmetöötluseks. ...
Lisateave

E-ITSPEA nädal 1: Noppeid IT ajaloost

Esimese nädala kodutööks on tarvis kirjeldada kolme põnevat IT-lahendust. Püüdsin valida etteantud teemade raames võimalikult üksteisega haakuvad ja huvitavad näited ning jäin rohkem tehnoloogiliste lahenduste juurde, kuna tegelikult just sealt see kõik alguse saigi.  Kuna esimese nädala materjalides oli palju noppeid IT-ajaloost, siis püüdsin ka ise jääda nn pronksi- ja rauaaja raamidesse. Lisan tekstisiseselt ka mõningaid linke, kust saab teema kohta veel uurida.    Mis tekitas tõelise revolutsiooni IT-maastikul?  Selle teema juures võib välja tuua mitmeid revolutsioonilisi leiutisi ja lahendusi, mis kujundasid tänapäevase IT-maailma selliseks, nagu me seda tunneme. Näiteks on järgmised leiutised minu valitud põhiteemadele alustalaks: Transistori leiutamine 1947. aastal William Shockley, John Bardeeni ja Walter Brattaini poolt, ilma milleta ei oleks tänapäevaseid mikroprotsessoreid, arvuteid ega telefone. Mikroskeemi leiutamine aastal 1958  Jack Kilby  p...
Lisateave

E-ITSPEA 3: Uus meedia...?

Kujutis
Uus nädal ja uus ülesanne meie ITSPEA kursusel TalTechis. Selle nädala teemaks on uus meedia. Ülesande eesmärk on lühidalt analüüsida kahte traditsioonilise meedia kanalit, millel on lisaks põhikanalile ka uue meedia väljund (näiteks veebportaal, blogi või sotsiaalmeediakonto).   Miks valisin just need kaks kanalit?   Valisin analüüsiks kanalid, mis on omavahel sarnased nii valdkonna kui ka sihtgrupi poolest, kuid esindavad mõnes mõttes erinevaid lähenemisi meedia kasutamisele. Eesmärk on näidata, et erinevad strateegiad ei pruugi olla paremad ega halvemad, vaid et uue meedia kasutus, sealhulgas sotsiaalmeedia ja YouTube’i rakendamine, võib täita teistsuguseid eesmärke. Soovisin analüüsimiseks valida midagi muud kui klassikalised uudistekanalid, seega otsustasin uurida lähemalt mänguritele suunatud ajakirju ja veebilehti nagu PC Gamer ja Edge .   Mis on uus meedia?    Enamasti mõeldakse uue meedia all mis tahes kommunikatsiooni digitaalsete vahendite abil, n...
Lisateave