ITSPEA - Reelika Pedak

Nonii, semester hakkab lõppema ja siiani olen kirjutanud ainult üheainsa vabapostituse sotsiaalsetel ja eetilistel teemadel seoses küberkiusuga, seega on aeg neid juurde vorpida. Mõtlesin tükk aega, millest kirjutada, kuna huvitavaid teemasid on palju, kuid otsustasin vahelduseks kirjutada isiklikumas võtmes ühe lühitutvustuse programmist, mis on lihtsustanud minu kui esseede, ülikooli konspektide ning ka luule ja juttude kirjutaja tööd — selleks on Obsidian . Lisaks räägin väga pinnapealselt ka ühest teisest programmist, milleks on Insync . Mis on Obsidian Ilmselt on enamik Tallinna Tehnikaülikool tudengeid tuttavad sellise programmiga nagu Notion , mis on n-ö all-in-one lahendus kalendrite, to-do listide, märkmete ja kõige muu jaoks. Aga mitte Obsidian iga. Obsidian on üks Notioni alternatiividest — tasuta ning lokaalne markdown-failidel põhinev rakendus. Obsidiani eelisteks võib lugeda local-first lähenemist, offline-funktsionaalsust, kiirust ning kogukonna poolt loodud plugin...

 Selle nädala ülesandeks on tuua välja üks positiivne ja negatiivne näide kasutatavusest veebis. Tõlgendan ülesannet kui UI/UX-analüüsi, lähtudes eelkõige Jakob Nielsen i poolt sõnastatud kasutatavuse komponentidele, mis on toodud ka kursuse kodulehel [1]. Peamised kasutatavuse komponendid on järgmised: õpitavus – kui kiiresti saab kasutaja objekti esmakordsel kasutamisel selgeks peamised funktsioonid tõhusus – kui kiiresti saab kasutaja vajalikud toimingud tehtud, kui objekti kasutamine on selgeks õpitud meeldejäävus – kui kiiresti suudab kasutaja vajalikud oskused meelde tuletada pärast pausi veakindlus – kui palju vigu kasutaja teeb, kui tõsised need on ja kui lihtne on neist taastuda rahulolu – kui meeldiv ja sujuv on kasutuskogemus Kuna ma ise veedan peamiselt aega erinevates blogides ja oman ka ise WordPressi baasil Diviga tehtud veebilehte (ma ei ole proff, aga ühel koolitusel sain omale isikliku blogi tarvis Divi litsentsi), võiksin tuua palju näiteid se...

Selle nädala ajaveebi artikli ülesandeks on analüüsida üht tarkvara arendus- ja üht ärimudelit mõne konkreetse tarkvaraprojekti näitel. Valik, millist projekti valida, osutus väga keeruliseks. Sissejuhatus Alguses mõtlesin kirjutada mõnest Linuxi distributsioonist, nagu näiteks Bazzite, Kinoite, Asahi Linux, Fedora, Garuda, Manjaro või Arch. Kuna valik oli aga nii suur, ei suutnud ma neist ühte konkreetset välja valida, sest mul ei ole n-ö ühte lemmikut – olen kasutanud erinevates masinates erinevaid distributsioone. Seejärel kaalusin KDE Plasmat, kuid ka selle puhul osutus alaprojektide rohkus liiga suureks ning näiteks Kdenlive ei istunud mulle isiklikult võrreldes DaVinci Resolve’i või Adobe Premiere’iga. Seega otsustasin valida midagi muud, millest saaks sisulisemalt, kuid ka lühivormis kirjutada, ning valisin selle nädala teemaks ühe vähem tuntud Unity ja Unreal Engine’i vabavaralise ja tasuta alternatiivi – Godot Engine’i. Tarkvara arendusmudel (Godot) Tegemist on avatud lä...

 Selle nädala kodutöös analüüsin Eben Mogleni 1999. aasta artiklit Anarchism Triumphant: Free Software and the Death of Copyright . Eelkõige tuleb analüüsida kui palju autori hinnangutest on 20 aastaga täppi läinud ning välja tuua üks enda arvates kõige paikapidavam ja üks kõige ekslikum Mogleni väide. Sissejuhatus Moglen leiab käsitletavas artiklis, et digitaalses maailmas ei sobi traditsioonilised autoriõiguse põhimõtted. Ta väidab isegi, et autoriõigus on välja suremas. Autor selgitab, et digitaalses keskkonnas on nii muusika, programmid kui ka algoritmid tegelikult vaid numbrite jadad. Sellest hoolimata koheldakse neid seaduse järgi erinevalt – mõni on autoriõigusega kaitstud, mõni patenteeritud ja mõni täiesti vaba. Mogleni hinnangul muudab see intellektuaalomandi süsteemi ebaloogiliseks. Näiteks võib üks konkreetne numbrijada tähistada Microsoft Wordi lähtekoodi. Lisaks toob autor välja, et isegi väikese muudatuse tegemine sellises numbrijadas, näiteks muusika muutmine, loe...

Selle nädala ülesandeks on ajaveebiartiklis kirjeldada kaht tuntud IT-juhti, kes esindavad erinevaid juhitüüpe. Juhtide liigitus (nt juht, suhtleja, treener jne) on käsitletud kursuse teemas „ IT juhtimine ja riskihaldus “.  Sissejuhatav Mõte Teema tundub mõnevõrra keeruline, kuna oma varasemast kogemusest juhtivatel positsioonidel (kuigi mitte IT-valdkonnas) olen märganud, et juht peab täitma erinevaid rolle vastavalt olukorrale, meeskonnale ja ka ettevõttele endale. Kuna meeskonnad koosnevad erinevatest inimestest, peab juhil olema eelkõige oskus nendega töötada. See tähendab, et ta peab suutma olla hea suhtleja, motivaator ja mentor, kuid vajadusel ka kindlakäeline otsustaja. Seetõttu leian, et ettevõttesisene juhtimisstiil ei ole kunagi üks kindel vorm, vaid pigem paindlik lähenemine, mis kohandub vastavalt olukorrale (miskipärast mõtlen alati amööbi peale, kui keegi küsib, milliseid omadusi on vaja juhina töötamiseks). Vahemärkus Muidugi, minu esimese internetiotsingu „most ...

Selle nädala ülesandeks on kirjutada lühike analüüs klassikalise kõrgkoolidiplomi, rakenduskõrghariduse/kutsekõrgkooli diplomi ning erialaste kutsetunnistuste (nt Microsofti või Cisco sertifikaadid) rollist IT-tööturul. Millistes olukordades eelistatakse üht teisele ning milline võiks selles kontekstis olla TTÜ IT Kolledži roll? Diplom, kutsetunnistus ja sertifikaadid IT-tööturul? Sissejuhatuseks võiks mainida, et ka minu eelneva eriala puhul (automaaler) oli väga oluline sooritada eksam piisavalt hästi, et saada automaalri tase 4 kutsetunnistus [1]. Kogemusest võin öelda, et eriti tähtis on kutsetunnistus olukorras, kus oled noor ja ilma töökogemuseta – sellisel juhul on see üks peamisi dokumente, mis tõestab tulevastele tööandjatele, et oled selle nimel vaeva näinud, õppinud ning omad ka vajalikke oskusi. Arvan, et värskelt kooli lõpetanud noorele, kelle ainus töökogemus on praktika, on kooli diplom samuti väga oluline. Isegi kui võiksin vaielda, et tol ajal oleksin eelistanud pike...