E-ITSPEA 9: IT juhtimine ja riskihaldus

Selle nädala ülesandeks on ajaveebiartiklis kirjeldada kaht tuntud IT-juhti, kes esindavad erinevaid juhitüüpe. Juhtide liigitus (nt juht, suhtleja, treener jne) on käsitletud kursuse teemas „IT juhtimine ja riskihaldus“. 

Sissejuhatav Mõte

Teema tundub mõnevõrra keeruline, kuna oma varasemast kogemusest juhtivatel positsioonidel (kuigi mitte IT-valdkonnas) olen märganud, et juht peab täitma erinevaid rolle vastavalt olukorrale, meeskonnale ja ka ettevõttele endale.

Kuna meeskonnad koosnevad erinevatest inimestest, peab juhil olema eelkõige oskus nendega töötada. See tähendab, et ta peab suutma olla hea suhtleja, motivaator ja mentor, kuid vajadusel ka kindlakäeline otsustaja.

Seetõttu leian, et ettevõttesisene juhtimisstiil ei ole kunagi üks kindel vorm, vaid pigem paindlik lähenemine, mis kohandub vastavalt olukorrale (miskipärast mõtlen alati amööbi peale, kui keegi küsib, milliseid omadusi on vaja juhina töötamiseks).

Vahemärkus

Muidugi, minu esimese internetiotsingu „most controversial IT manager“ tulemuseks oli see, et nende ühise joonena tõi Google’i AI välja nn “brilliant assholes”. Ehk siis isikud, kellel on kõrge tehniline pädevus, kuid nõrgad suhtlemisoskused.

Google’i pakutud Elon Musk kohta võib öelda, et kuigi ta on vastuoluline, oskab ta vähemalt aktiivselt säutsuda ehk tweetida (nüüd vist X-ida) ja oma ideid väljendada.

Mulle endale seostus selle kirjeldusega pigem William Shockley, keda on sageli kritiseeritud kehvade suhtlemisoskuste ja keerulise, kohati isegi paranoilise juhtimisstiili tõttu. Samuti tuli meelde Hans Reiser, keda tänapäeval isegi Google justkui pigem väldib mainimast, kuid see näide tundus koolitöö jaoks liiga sünge.

Esimene "IT-juht"

Ma ei tahtnud selle ülesande jaoks valida klassikalist organisatsiooni IT-juhti mõnest Eesti ettevõttest, arvestades, et võin kunagi samasse ettevõttesse praktikale või tööle kandideerida.

Seetõttu kaldusin pigem nn tehniliste juhtide poole ning otsustasin valida esimeseks Linus Torvaldsi, kelle juhtimisstiil on üsna autoritaarne ja diktaatorlik, kuna põhiotsused teeb lõppkokkuvõttes tema ise. Lahterdades (mida mulle teha ei meeldi inimeste puhul) paneksin ta pigem juhi ja ka ülemuse rolli.

Arvestades, kui suur ja hajutatud on tema juhitav vabatahtlike arendajate kogukond, võib see kohati tunduda mõistlik. Samas tekitab selline juhtimismudel küsimuse, kui jätkusuutlik see pikas perspektiivis on.

Linus Torvaldsi juhtimisstiil põhineb tugeval tehnilisel pädevusel, kus kõige olulisem on koodi kvaliteet. Lisaks on oluline etteaimatav käitumine. Tema jaoks tähendab usaldus eelkõige seda, et inimestega seoses ei teki üllatusi [1].

Ta väärtustab ausust, järjepidevust ja valmisolekut oma eksimusi tunnistada. Samas iseloomustab teda väga otsekohene ja emotsionaalne suhtlusstiil, mis võib kohati tunduda kriitiline ega pruugi sobida kõigile.

Samas võib selline lähenemine olla efektiivne just suurte ja tehniliselt keerukate projektide puhul, kus on oluline selge suund ja kiire otsustusprotsess. Tugev keskne juhtimine aitab hoida fookust kvaliteedil, mis on näiteks Linuxi kerneli arenduse puhul kriitilise tähtsusega.

KASUTATUD MATERJAL JA LISALUGEMIST

1. https://www.cio.com/article/222390/leadership-lessons-from-linus-torvalds-7-dos-and-3-donts.html
2. https://ideas.ted.com/the-wisdom-of-linus-torvalds/

Teine "IT-juht"

Teiseks juhiks valisin vastanduva Mira Murati, kelle juhtimisstiil erineb oluliselt Linus Torvaldsi omast ning on suunatud rohkem koostööle ja strateegilisele arendusele. Kursuseraames võiks ta paigutada suhtleja, arengumootori ja treeneri rolli.

Mira lähenemine on inimkeskne ja ta peab oluliseks vastutustundlikku arendust, kus arvesse võetakse nii eetikat, regulatsiooni kui ka tehnoloogia mõju erinevatele ühiskonnagruppidele.

Võrreldes Torvaldsiga ei ole tema roll niivõrd otsustada, milline kood jääb sisse ja milline mitte, vaid pigem suunata erinevaid osapooli ühiselt toimima. See tähendab pidevat tasakaalu leidmist tehniliste võimaluste, äriliste eesmärkide ja ühiskondliku mõju vahel.

Murati tõekspidamiste järgi on oluline koostöö nii meeskondade kui ka [hiskoona vahel. Ta rõhutab uudishimu ja loovuse rolli innovatsioonis ning näeb tehisintellekti kui vahendit, mille areng ei ole ainult tehniline küsimus, vaid ka väärtusküsimus.

Samas võib selline lähenemine muuta otsustusprotsessi aeglasemaks ning kohati ebaselgemaks, eriti valdkonnas, kus areng toimub väga kiiresti. Liigne konsensuse otsimine võib takistada kiiret tegutsemist.

Kui Torvaldsi puhul on tugevuseks selge kontroll ja tehniline kvaliteet, siis Murati tugevus seisneb võimes siduda erinevaid huve ja vaatenurki. See on eriti oluline tehnoloogiate puhul, mille mõju ulatub palju kaugemale arendajate kogukonnast.

KASUTATUD MATERJAL JA LISALUGEMIST

1. https://www.antoinebuteau.com/lessons-from-mira-murati/

Kokkuvõte

Kokkuvõttes näitab see võrdlus, et IT-juhtimine ei ole üheselt defineeritav. Linus Torvalds ja Mira Murati esindavad kahte vastandlikku, kuid toimivat lähenemist, üks keskendub tehnilisele kontrollile ja selgusele, teine koostööle ja laiemale mõjule.