E-ITSPEA 10: Võrkude rikkusː vabast tarkvarast vaba kultuurini
Selle nädala kodutöös analüüsin Eben Mogleni 1999. aasta artiklit Anarchism Triumphant: Free Software and the Death of Copyright.
Eelkõige tuleb analüüsida kui palju autori hinnangutest on 20 aastaga täppi läinud ning välja tuua üks enda arvates kõige paikapidavam ja üks kõige ekslikum Mogleni väide.
Sissejuhatus
Moglen leiab käsitletavas artiklis, et digitaalses maailmas ei sobi traditsioonilised autoriõiguse põhimõtted. Ta väidab isegi, et autoriõigus on välja suremas. Autor selgitab, et digitaalses keskkonnas on nii muusika, programmid kui ka algoritmid tegelikult vaid numbrite jadad. Sellest hoolimata koheldakse neid seaduse järgi erinevalt – mõni on autoriõigusega kaitstud, mõni patenteeritud ja mõni täiesti vaba.
Mogleni hinnangul muudab see intellektuaalomandi süsteemi ebaloogiliseks. Näiteks võib üks konkreetne numbrijada tähistada Microsoft Wordi lähtekoodi. Lisaks toob autor välja, et isegi väikese muudatuse tegemine sellises numbrijadas, näiteks muusika muutmine, loetakse kohe „tuletatud teoseks“, mis nõuab luba. See tundub tema hinnangul absurdne, kuna sisuliselt on tegemist lihtsalt numbrite ümberkujundamisega.
Autor väidab, et digitaalne keskkond muudab sisu levitamise väga lihtsaks ning võimaldab inimestel seda vabalt jagada ja tarbida (mingil hetkel eksisteerisid ka teenused nagu Napster ja LimeWire, seega võib eeldada, et ta pidas silmas midagi sarnast). Seetõttu kaotavad traditsioonilised „omanikud“ oma mõjuvõimu.
Lisaks toob Moglen esile vaba tarkvara (open source) mudeli, kus kood on kõigile kättesaadav ning inimesed saavad seda vabalt kasutada, muuta ja edasi arendada. Tema arvates sobib selline lähenemine paremini digitaalse maailma olemusega ning võimaldab kiiremat arengut ja koostööd võrreldes näiteks Microsofti ja Microsoft Wordi põhise suletud mudeliga.
Üldistav arvamus
Kuigi Moglenil on õigus selles, et digitaalne maailm koosneb bitijadadest ja seda ideed saab seostada ka Pythagorase koolkonnaga (Pythagoreanism), mille järgi koosneb kogu maailm arvudest.
Siis tavainimene ei taju ei füüsilist ega ka digitaalset maailma numbrilistena – me ei koge oma tekki või burksi arvudena ning samamoodi ei taju me programme ega muusikat numbrijadadena, vaid tajume programmi funktsionaalsust, toidu lõhna ja maitset. Muusikat tajume samuti helidena (kuigi päris äge oleks kohata inimest, kes "kuulab" muusikat bitijada lugedes).
Seetõttu võib väita, et autoriõiguse seisukohalt ei ole määrav see, kui palju üksikuid numbreid digitaalses jadas muutub, vaid pigem see, kuidas teos inimesele mõjub. Näiteks muusika puhul hinnatakse sarnasust meloodia, harmoonia ja rütmi alusel ning tekstide puhul sõnastuse ja väljenduse järgi. Seega tugineb autoriõigus rohkem inimese tajule kui numbrilisele kujule.
Mis ei läinud täppi
Kõige ekslikum Mogleni väide on see, et autoriõigus hakkab kaduma. Tegelikkuses ei ole see juhtunud – vastupidi, autoriõigus on tänapäeval isegi paremini kaitstud kui interneti algusaastatel. Tugeva näitena muutustest võib välja tuua Napsteri juhtumi, kus näiteks Metallica trummar Lars Ulrich võitles aktiivselt platvormi vastu (sellest on siiani palju meeme).
See näide illustreerib, et autorid – selle näite põhjal muusikud – on olnud valmis kohtute kaudu oma õigusi kaitsma ning näinud palju vaeva, et looming jääks ka internetis autoriõigusega kaitstuks olenemata nende populaarsuse langusest. Samas võiks veel väita, et Napster oli üks tänapäevase muusika kuulamise aluseid nagu meie voogesitlusplatvormid.
See näitab, et autoriõigus ei ole kadumas, vaid on pidanud uues digitaalses keskkonnas lihtsalt kohanema ning nüüdseks võiks väita, et see on isegi tugevnenud (kuigi eks piraatlus on kiirem kui n.ö kasetti lindistamine). Võiks loota, et ka tehisintellekt teeb läbi sarnase muutusprotsessi, kuid vaadates praegusi autorite arutelusid Twitteris (X) ja Threadsis, on selge, et võitlus selle nimel alles käib.
Lisaks võiks välja tuua, et vastupidiselt tema artiklis esitatud seisukohale ei ole kadunud ka suletud tarkvara. Suured ettevõtted nagu Microsoft ja Apple domineerivad endiselt turgu (olenevalt, millise nurga alt vaadata) ning nende ärimudel põhineb just tarkvara omandil ja litsentsidel. Seega ei ole maailm liikunud täielikult vaba tarkvara suunas, vaid pigem on kujunenud segamudel, kus eksisteerivad nii avatud kui ka suletud süsteemid.
KASUTATUD MATERJAL JA LISALUGEMIST
Mis läks täppi
Üks Mogleni kõige paikapidavamaid väiteid on seotud vaba tarkvara eduga. Tänapäeval on open source praktiliselt igal pool – mitte ainult tuntumates näidetes nagu Linuxi distributsioonid või LibreOffice, vaid vabatarkvara elemente võib leida ka suletud koodiga tarkvarast. Näiteks kasutavad open source’i komponente Google Chrome, macOS (Darwin), Microsoft Edge ja Android.
Lisaks on suur osa meie digitaalsest maailmast üles ehitatud Linuxil põhinevatele serveritele ning Linuxi embedded-versioone leidub ka igapäevastes seadmetes nagu külmikud, pesumasinad, võrguseadmed, nutitelerid, Steam Deck ja isegi autod.
Samuti ei saa jätta märkimata pilveteenuseid nagu AWS ja Google Cloud, mis suuresti toimivad Linuxil põhinevatel süsteemidel. Lisaks töötab suur osa veebilehtedest tehnoloogiatel nagu Apache, NGINX, PHP ja WordPress.
See väike valik näiteid illustreerib, et vaba tarkvarast on kujunenud täiesti normaalne osa tehnoloogiamaailmast. Isegi suured ettevõtted, kes ise müüvad suletud tarkvara, kasutavad samal ajal avatud lähtekoodiga lahendusi.
Samuti oli Moglenil õigus selles, et inimesed on valmis panustama ka ilma otsese rahalise kasuta. Seda on hästi näha GitHubis ja erinevates arendajate kogukondades, kus inimesed parandavad ja arendavad tarkvara lihtsalt sellepärast, et nad saavad ja tahavad.
See kinnitab ideed, et loovus ei põhine ainult rahalistel „stiimulitel“, vaid ka huvil, koostööl ja enesearendusel.
KASUTATUD MATERJAL JA LISALUGEMIST
Kokkuvõte
Kokkuvõttes võib järeldada, et Mogleni ennustused olid osaliselt õiged. Vaba tarkvara ja avatud koostöö on tõepoolest muutunud väga oluliseks, kuid autoriõigus ei ole kadunud ega isegi oluliselt nõrgenenud.
Tänapäeva digitaalses maailmas eksisteerivad paralleelselt nii vabad kui ka omandipõhised süsteemid. Mogleni artikkel pakub siiski väärtuslikku ja mõtlemapanevat vaadet tarkvara ja loovuse tulevikule.
PS: Huvitav on näha, kuidas autor kasutab Oscar Wilde’i mõtet sotsialismi kohta ning tõlgendab selle ümber digiühiskonna konteksti.
Kommentaarid
Postita kommentaar