E-ITSPEA 8: IT proff...?
Selle nädala ülesandeks on kirjutada lühike analüüs klassikalise kõrgkoolidiplomi, rakenduskõrghariduse/kutsekõrgkooli diplomi ning erialaste kutsetunnistuste (nt Microsofti või Cisco sertifikaadid) rollist IT-tööturul. Millistes olukordades eelistatakse üht teisele ning milline võiks selles kontekstis olla TTÜ IT Kolledži roll?
Diplom, kutsetunnistus ja sertifikaadid IT-tööturul?
Sissejuhatuseks võiks mainida, et ka minu eelneva eriala puhul (automaaler) oli väga oluline sooritada eksam piisavalt hästi, et saada automaalri tase 4 kutsetunnistus [1].
Kogemusest võin öelda, et eriti tähtis on kutsetunnistus olukorras, kus oled noor ja ilma töökogemuseta – sellisel juhul on see üks peamisi dokumente, mis tõestab tulevastele tööandjatele, et oled selle nimel vaeva näinud, õppinud ning omad ka vajalikke oskusi.
Arvan, et värskelt kooli lõpetanud noorele, kelle ainus töökogemus on praktika, on kooli diplom samuti väga oluline. Isegi kui võiksin vaielda, et tol ajal oleksin eelistanud pikemat ja põhjalikumat praktikat tuupimise asemel (minu arvates võiks päris praktika koolides olla mahukam), et olla edaspidiseks tööks paremini valmis.
Tihti tähendab see aga, et tuleb panustada lisaainetesse, nagu tehniline joonestamine või automehaanika (rehvi ja klaasi vahetus on siiani meeles), et saada head hinded ja lõpuks ka arvestatav diplom.
Ilma selleta ei oleks mind edaspidi tõenäoliselt keegi isegi jutule võtnud. Kuigi see süsteem on minu arvates natuke ebaõiglane ja bürokraatlik, on reaalsus see, et praktika jääb lühikeseks ning suure osa sinu tulemustest määravad nn “silmaringiained”.
Aga sertifikaadid IT-turul?
Sertifikaadid, nagu Microsofti, Red Hati või Cisco omad, on veidi teistsugused kui kutsetunnistused. Kui diplom näitab laiemat haridust ja teoreetilist baasi, siis sertifikaadid on pigem suunatud konkreetsetele oskustele ja tehnoloogiatele.
Seetõttu võivad need osutuda tähtsaks, kui tööandja otsib näiteks kindlate oskustega töötajat, nagu süsteemiadministraatorit, võrguspetsialisti või pilveteenustega tegelevat spetsialisti. Veel enam siis, kui on vaja tõestada, et sul on praktilised oskused näiteks Red Hati Linuxi või võrgunduse valdkonnas.
Need on eriti olulised ka rahvusvahelisel tööturul, kus tööandjad ei pruugi alati kohalikke diplomeid hästi tunda, kuid tuntud sertifikaadid annavad selge ja üheselt mõistetava kinnituse inimese oskuste kohta.
Muide, see ei ole sama, mis need “badge’id”, mida saab kursuse lõpetamisel. Kursuse läbimine on üldjuhul lihtsam kui sertifikaadi saamine, kuna sertifikaadieksamid on teatavasti mahukamad ja oluliselt keerulisemad.
Seetõttu peetakse neist ka tööturul rohkem lugu kui näiteks lihtsalt Credlysse lisatud kursuse lõpetamise tunnistustest. Lisaks mängib kutsestandardite ja sertifikaadieksamite olulisuses rolli ka see, et need standardiseerivad töövõtteid.
See tähendab, et ideaalses olukorras, kui lähed tööle IT-spetsialistina mõnele kindlale ametikohale pärast eelmise töötaja lahkumist, peaksid suutma teha tööd samade nõuete ja põhimõtete alusel nagu tema või teised ettevõtte tõõtajad. Sertifikaadi ja kutsestandardi saamise nõuded on kõigile samad, samas kui kursuse läbimise või kooli lõpetamise nõuded võivad koolide ja kursuste lõikes erineda.
Millal mida eelistada?
Erinevate kvalifikatsioonide eelistamine sõltub suuresti olukorrast. Kui tegemist on noore inimesega, kellel puudub töökogemus, on diplom ja kutsetunnistus sageli esimeseks eelduseks tööle kandideerimisel, kuna need näitavad, et inimesel on olemas vajalik baas ning ta on suutnud oma õpingud edukalt läbida.
Arvan, et kutsetunnistused ja sertifikaadid on eriti olulised just tööturule sisenevatele noortele ning ka neile, kes soovivad töötada rahvusvahelises ettevõttes või välismaal, kus tööandjad ei pruugi kohalikke diplomeid hästi tunda.
Samas olukorras, kus tööandja otsib konkreetsete oskustega spetsialisti, võivad sertifikaadid olla määravamad, kuna need tõendavad otseselt vajalikke tehnilisi teadmisi ja praktilisi oskusi. See kehtib eriti IT-valdkonnas, kus tehnoloogiad muutuvad kiiresti ning spetsiifilised teadmised võivad olla olulisemad kui üldine haridus.
Seega võib öelda, et diplom annab tugeva aluse tööturule sisenemiseks, samas kui sertifikaadid võimaldavad spetsialiseeruda ja oma oskusi konkreetsemalt tõestada ka väljaspool oma senist töökohta.
Milline võiks selles kontekstis olla TTÜ IT Kolledži roll?
Tegelikult ei arva ma, et meil oleks sellega halvasti. Näiteks on juba praegu nii, et teatud kursuste läbimisel kattub õppekava (nt võrgud, operatsioonisüsteemid jms) sellega, mida on vaja erinevate sertifikaatide jaoks (NetAcad, Red Hat Academy jne). Kui olla piisavalt tubli, on võimalik ka vastavad eksamid soodustusega sooritada.
Arvan, et see on juba suur pluss, kuna annab tudengitele võimaluse omandada nii teoreetiline baas kui ka praktilised oskused ning hiljem ise otsustada, kas nende jaoks on sertifikaadi tegemine piisavalt oluline.
Kokkuvõte
Kokkuvõttes võib öelda, et IT-tööturul ei ole ühte universaalset lahendust, vaid oluline on erinevate kvalifikatsioonide kombinatsioon. Diplom annab tugeva aluse, kutsetunnistus kinnitab valmisolekut tööturule sisenemiseks ning sertifikaadid võimaldavad spetsialiseeruda ja oma oskusi rahvusvaheliselt tõestada.
Seetõttu on kõige tugevamas positsioonis need spetsialistid, kes suudavad neid kõiki omavahel kombineerida vastavalt oma vajadustele.
KASUTATUD MATERJAL JA LISALUGEMIST
Kommentaarid
Postita kommentaar