E-ITSPEA nädal 2: Arpanetist Facebookini - Interneti kujunemislugu

Selle nädala ülesandeks oli kirjeldada kahte erinevat nähtust interneti varasemast ajaloost (enne aastat 1991): üht, mis võiks tänapäeva kasutajatele endiselt tuttav olla, ja teist, mis on tänaseks juba kadunud või asendunud uuemate tehnoloogiate/tavadega.

Interneti ajalugu pakub aga palju erinevaid, kuid samas ka omavahel seotud arenguid, mistõttu ühe kindla teema valimine osutus keeruliseks. Käsitlen selles artiklis mitut omavahel haakuvat nähtust, mis näitavad, kuidas internetikultuur on ajas muutunud, kuid inimeste ühendamine on jäänud interneti keskseks rolliks. Panen põhirõhu just sellele arengule, kus internet muutus teadusvõrgust igapäevaseks suhtlus- ja kogukonnaruumiks.

 

Lühike Interneti Eelugu

Nagu eelmise nädala postituses sai mainitud, peetakse interneti eelkäijaks ARPANET'i, mis sidus omavahel nelja sõlme Los Angeleses, Santa Barbaras, Stanfordis ja Utah’s. Tegemist oli suurte ülikoolide ja teadusasutuste arvutitega, mida kasutati teadustööks ja andmetöötluseks.

Teiseks oluliseks sammuks tänapäevase interneti kujunemisloos oli WWW ehk World Wide Webi loomine 1989. aastal Tim Berners-Lee poolt.

On kaheldav, kas ilma nende kahe arenguta saaks eksisteerida internetikultuur sellisel kujul, nagu ta meil praegu on. Kuigi tõenäoliselt oleks leitud mõni muu, ehkki teistsugune viis, kuidas omavahel ühendada 74% (2025. aasta andmetel) maailma rahvastikust.

Samas võiks öelda, et interneti sünni taga olid suuresti ka külm sõda ja Teise maailmasõja järgne tehnoloogiline võidujooks. Paljud esimesed võrgutehnoloogiad sündisid teadus- ja kaitseprojektide käigus. 

 

Mis on Tulnud Kaasa Tänasesse?

 

Kui vaadata interneti varajast ajalugu, siis joonistub kiiresti välja üks peamine eesmärk: inimesed tahtsid omavahel olla ühenduses. Failide jagamine ja tehnilised lahendused olid olulised, kuid suhtlus oli see, mis andis võrkudele tegeliku väärtuse. Nii on ka mitmed toonased suhtlusviisid säilinud tänaseni, isegi kui neid kohe ära ei tunne. Järgnevalt toon välja mitu näidet, näitamaks, kuidas suures pildis on just inimese enda tahe ning vajadus suhelda ja kuuluda peamine nähtus, mis on säilinud.

 

E-post

Ilmselt üks ehedamaid näiteid nähtusest, mis eksisteeris juba interneti algusaastatel (enne 1991) ja on siiani kasutuses, on e-post.

E-post ise loodi 1971. aastal Ray Tomlinsoni poolt ning juba 1974. aastaks kasutas ARPANET’i toel e-posti sadu militaar- ja teaduskasutajaid [1]. Kusjuures esimene tarkvara e-posti sorteerimiseks loodi aastal 1975.

Ilmselt suuremale kasutajaskonnale äratuntaval kujul ilmnes e-post siis, kui tekkis esimene veebipõhine e-postiteenus. See juhtus 1996. aastal, ja selleks oli Hotmail, mis tegutseb nüüd Outlooki nime all. Outlook on ettevõtluses laialdaselt kasutatav e-postiklient, millel on üle 400 miljoni aktiivse kasutaja (2024. aasta andmetel) [2].

Enamik meist aga ilmselt omab tänaseks Gmaili või Google’i kontot oma peamise digitaalse identiteedina. Üle 90% idufirmadest ja üle 60% keskmise suurusega ettevõtetest Ameerika Ühendriikides kasutab samuti Gmaili [3]. Tõenäoliselt mängib siin rolli ka Google’i lai teenuste ökosüsteem (AdSense, Analytics, Cloud Platform jt).

Kuigi kiireks suhtluseks kasutatakse nüüdisajal välksõnumeid, on e-post säilinud ametliku suhtluse põhikanalina. Tänapäeval kasutame küll enamjaolt veebipõhiseid e-postikliente, aga endiselt on levinud ka sellised programmid nagu Thunderbird ja Outlook.

KASUTATUD MATERJALID JA LISA:

1. https://www.cs.odu.edu/~tkennedy/cs300/development/Public/M02-HistoryOfEmail/index.html

2. https://clean.email/blog/email-providers/outlook-statistics  

3. https://www.demandsage.com/gmail-statistics/ 

 

Kommuunid

Kui mõtleme kogukondadele, tulevad ilmselt esimesena meelde Facebooki, Telegrami, X-i (endine Twitter) ja Discordi grupid, kus põimuvad kiire suhtlus ja kogukondade loomine.

Sarnast nähtust võib mingil määral näha ka Tumblris, mis toimib justkui blogiplatvormina, kus ühiste huvidega inimesed loovad mõnes mõttes kogukondi, jälgides, edasi postitades ja kommenteerides neid  teemasid, mis neid huvitavad.

Tegelikult on foorumid inimesi internetis ühendanud juba pikka aega enne sotsiaalvõrgustike ja kiirsuhtlusrakenduste teket. Kõige lähedasemad tänapäeval eksisteerivad vasted varasematele on ilmselt Reddit ja LiveJournal. 

 

BBS, MUD'id ja USENET

Lähedaseks meie tänapäevastele foorumitele võiks lugeda USENET'i, mis tekkis aastal 1979. USENET'i lõid Duke’i ülikooli üliõpilased Tom Truscott ja Jim Ellis, kes mõtlesid välja viisi, kuidas vahetada arvutite vahel sõnumeid ja faile, kasutades UNIX-to-UNIX copy protokolli (UUCP) [1].

Just see lahendus lõi võimaluse uudistegruppide ja varajaste diskussioonikeskkondade tekkeks, kus kasutajad said omavahel mõtteid vahetada artiklite ja postituste vahendusel [2]. 

Esimene interneti diskusioon usenet.org andmetel leidis aset aastal 1982. Teemaks oli "Simon and Garfunkeli" kontsert, mida edastati otseülekandes MTV kanalil [2]. Antud väide on minu arvates vaieldav, kuna foorumid eksisteerisid juba varem [4]. Ja enne seda olid ka meililistid ARPANET'is olemas.

Teine klassikaline näide varajastest foorumitest on BBS (Bulletin Board System), mis oli tegelikult enne USENET'i (1978). Kasutajad ühendasid end modemi ja telefoniliini abil BBS-serverisse, kus sai osaleda jututubades, mängida võrgumänge ning faile alla laadida.

Enamik neist oli suunatud kindlatele huvigruppidele. Erinevalt tänapäevasest kiirest otsingust otsingumootorites leidsid inimesed selliseid keskkondi pigem ajakirjade, teiste foorumite, sõprade soovituste või muude (sageli internetiväliste) kanalite kaudu.

See võib olla ka üks põhjus, miks tänapäeval tuntakse puudust n-ö „õigetest foorumitest“. Samas jagati neis keskkondades tihti ka autoriõigustega kaitstud või ebasündsat, sh pornograafilist materjali, kuna järelevalve oli vähene ja anonüümseks jäämine lihtsam (võib öelda ka nii, et interneti persoona eraldamine oma isiklikust elust ja nende lahushoidmine oli kergem). Arvan, et see on kahe otsaga asi, ühelt poolt suurem vabadus ja vähem vastutust, teiselt poolt peab tänapäeval ilmselt rohkem mõtlema, mida ja kuhu postitada. Näiteks tulevane tööandja teeb ilmselt taustauuringut, sh. internetipostitused.

BBS-idega on seotud ka MUD-id ehk tekstipõhised võrgumängud, mida võib pidada tänapäevaste MMORPG-de eelkäijateks. Võrgumänge ei mängita ainult mängu enda pärast, vaid ka seal tekkiva kogukonna tõttu. Sageli muutub just kogukond mängijatele kõige olulisemaks.

Seda kinnitab ka minu isiklik kogemus, olles üht ja sama online-mängu mänginud 12 aastat. Enne seda veel mitut ning ka osalenud mitme mängu alfatestides (neist hetkel kurikuulsaim ja minu jaoks kurveima saatusega, olles sinna raha ja palju aega panustanud, oli AoC).

Kuigi tekstipõhised mängud on tänapäeval väljasuremise ohus või pigem nišitoode, on nad siiski täiesti olemas. Tuntuim on ilmselt Achaea ja neid leidub veel mitmeid.

BBS-i ja USENETI suurim erinevus seisneb selles, et Usenetil puudub keskne server või administraator [2]. BBS on üksik server, kuhu helistatakse sisse, aga USENET oli hajus süsteem.

 

KASUTATUD MATERJALID JA LISA:

1. https://www.britannica.com/technology/USENET
2. https://www.usenet.org/en/about
3. https://www.britannica.com/technology/bulletin-board-system
4. https://fluentcommunity.co/blog/history-of-online-communities/ 

 

Kas on Midagi, mis on täiesti surnud?

 

Esimesena võib väita, et Gopher või Archie on päranduslikud, kuid ka need elutsevad mingil määral tänapäevalgi. Kuigi Gopheri protokoll asendus suures osas seoses WWW tulekuga, ei saa väita, et see oleks täielikult kadunud [4].

ARPANET ise suleti (dekomissiooniti) 1990. aastal, kui ta oli oma rolli andnud TCP/IP-põhisele internetile. Tegelikult on suures pildis aga tegu ühe võrgu asendumisega teise võrguga. Eesmärk on siiski jäänud samaks: ühendada omavahel erinevaid masinaid.

Kui siiski tuua välja minu "brainstormimisest" üks konkreetne näide nähtusest, mis on tänaseks praktiliselt kadunud, võiks selleks pidada eelmainitud dial-up’i ja sh. ka BBS-i selle algsel kujul.

Kuigi mõned entusiastid hoiavad BBS-i veel elus, on see tavakasutusest kadunud ning asendunud veebifoorumite ja sotsiaalmeediaga. Ja BBS-i ennast kasutatakse üldjuhul läbi tänapäevaste ühenduskanalite.

NB: Kui USA-s pani suurim teenusepakkuja AOL dial-up teenuse kinni 2025. aastal [1], siis Jaapani AsahiNet'i dial-up teenus sulgub täielikult alles 2028. aastal [2].

 

KASUTATUD MATERJALID JA LISA:

1. https://help.aol.com/articles/dial-up-internet-to-be-discontinued
2. https://asahi-net.jp/en/service/other/dialup/
3. https://www.nongnu.org/jugtail/
4. https://gopher.floodgap.com/gopher/gw?ss=gopher%3A%2F%2Fgopher.floodgap.com%3A70%2F7%2Fv2%2Fvs&sq=McCahill

 

Lisan ka paar redditi arutelu BBS ja dial-up kohta:  

1. https://www.reddit.com/r/bbs/comments/1kwp9js/bbs_forum/
2. https://www.reddit.com/r/pcmasterrace/comments/1mmigkb/the_end_of_an_era_for_aol_dialup/

 

 Kokkuvõte

 

 Võib-olla lähenen ülesandele liiga filosoofiliselt, kuid minu jaoks tähendab „midagi, mis on tänaseks juba täiesti kadunud“ täielikku asendumist ja kadumist, nii, et isegi idee ei ela edasi. Tehnoloogilised lahendused arenevad aga pidevalt ja muundavad oma kuju. 

Lähemasest ajaloost võib näiteks veel tuua Orkuti, MySpace’i või VampireFreaksi, mis asendusid Facebookiga, või MSN Messengeri, mille asemel kasutatakse nüüd Facebook Messengeri. Põhiotstarve vana ja uue vahel on aga jäänud samaks seega ma ei saa kindlalt väita, et nende seas on midagi sellist, mida enam ei eksisteeri mittemingisugusel kujul.

Minu valitud konkreetne näide BBS ja sh. ka dial-up asendusid, kuna tuli tehnoloogiline läbimurre või arendus. Viimase puhul suurte teenusepakkujate otsused teenus sulgeda. Kuigi ise ei kujutaks ette 56Kbps ühendust peale valguskaabli kasutust, siis ei saa väita, et ka dialup oleks täielikult surnud. 

Seetõttu võibki öelda, et interneti ajaloos on täielikult kadunud nähtusi vähe. Enamasti need kas arenevad edasi või jäävad nišikasutusse.