E-ITSPEA nädal 1: Noppeid IT ajaloost
Esimese nädala kodutööks on tarvis kirjeldada kolme põnevat IT-lahendust.
Püüdsin valida etteantud teemade raames võimalikult üksteisega haakuvad ja huvitavad näited ning jäin rohkem tehnoloogiliste lahenduste juurde, kuna tegelikult just sealt see kõik alguse saigi.
Kuna esimese nädala materjalides oli palju noppeid IT-ajaloost, siis püüdsin ka ise jääda nn pronksi- ja rauaaja raamidesse. Lisan tekstisiseselt ka mõningaid linke, kust saab teema kohta veel uurida.
Mis tekitas tõelise revolutsiooni IT-maastikul?
Selle teema juures võib välja tuua mitmeid revolutsioonilisi leiutisi ja lahendusi, mis kujundasid tänapäevase IT-maailma selliseks, nagu me seda tunneme. Näiteks on järgmised leiutised minu valitud põhiteemadele alustalaks:
- Transistori leiutamine 1947. aastal William Shockley, John Bardeeni ja Walter Brattaini poolt, ilma milleta ei oleks tänapäevaseid mikroprotsessoreid, arvuteid ega telefone.
- Mikroskeemi leiutamine aastal 1958 Jack Kilby poolt.
- Trükkplaadid, mille loojaks peetakse Paul Eislerit aastal 1936. Need muutusid peale eelmist kahte leiutist keerukamaks ja võimekamaks (mitmekihilisus, peened rajad ja suurem töökindlus). Teatavasti kasutatakse trükkplaate tänapäeval kõikjal, alates nutikast külmkapist või pesumasinast kuni sülearvutite ja nutitelefonideni.
- ARPANET, millest sai alguse arvutivõrkude areng ja mida peetakse tänapäevase interneti eelkäijaks. Toetudes Red Hati materjalidele saab väita, et ARPANETi arenduskultuur mõjutas ka open-source filosoofia kujunemist, mis on omaette huvitav teema.
- WWW ehk World Wide Web, mille lõi Tim Berners-Lee aastal 1989, milleta tänapäevast elu enam ette ei kujutagi.
Kõige suurema revolutsiooni IT-maastikul tekitas minu arust aga hoopis personaalarvutite teke, mis tõi arvutid teadusasutustest ja ettevõtetest tavainimeste kodudesse. Personaalarvutite levik tekitas ka vajaduse arendada võrgustikke ja tarkvara, mis lõid aluse tänapäevastele IT-süsteemidele ja -teenustele.
Kui alustada algusest, siis esimene personaalarvuti loodi 1974. aastal MITS-i poolt ja selleks oli Altair 8800. Altair ilmus ka Popular Electronicsi 1975. aasta jaanuarinumbris, mistõttu loetakse tihti ka aastat 1975 tema turule ilmumise aastaks. Altair oli pigem hobiarvuti, kuna teda ei olnud väga lihtne kasutada ega kokkupanna (kit-form) ning seetõttu ei saanud olla alati ka kindel, et ta korrektselt toimib.
Suurem buum ja personaalarvutite tööstuse algus tuli aga alles hiljem, koos 1977. aasta „kolmikuga“: Commodore PET 2001, Apple II ja TRS-80. Seda õuna olen ka isiklikult näinud ja katsunud, kuna tean kedagi, kellel on see riidekapis. Apple II peetakse just selleks masinaks, mis tegi arvutid tarbeesemeks. Tähtis on selle masina puhul ka see, et sellel oli värviline graafika, VisiCalc ja ka mängupuldid.
Sealhulgas ei saa mainimata jätta 1981. aasta IBM PC turuletulekut, mis tänu oma avatud arhitektuurile muutis arvutid odavamaks ja kättesaadavamaks (kloonid, ühilduvus jms). Võib öelda, et IBM pani aluse tänapäevastele personaalarvutite standarditele.
Tänu nendele, tänapäeval juba retromasinateks kutsutavate, arvutite turuletulekule on meie digitaalne maailm kujunenud selliseks, nagu ta on.
KASUTATUD MATERJALID JA LISA:
1. https://www.britannica.com/technology/personal-computer
2. https://www.appliedclinicaltrialsonline.com/view/evolution-desktop-computer
Mis oli niivõrd enda ajast ees, et põrus põhjalikult läbi?
Arvutite maailmas on üks näide, mida võiks lugeda ajast ees olnuks ja mõnes mõttes ka läbikukkumiseks.
Selleks on Xerox Alto, millel oli enne Apple’it juba hiir, klaviatuur, visuaalne kasutajaliides (GUI), ethernet ja WYSIWYG-tekstiredaktor. Arvutid olid omavahel võrku ühendatud ja võimaldasid koostööd.
Sisuliselt oli see väga sarnane tänapäevasele süsteemile ja mõningate käsitluste kohaselt ka esimene personaalarvuti. Küll aga ei toodetud seda massiturule ja ta ei olnud mõeldud tarbetooteks. Lisaks oli masin väga kallis ning Xerox PARC ise ei mõistnud oma toote potentsiaali ja arvas, et sellele ei ole turgu. Altot kasutati teadustööks, samal ajal kui Altair 8800 oli tellitav posti teel.
Steve Jobs külastas 1979. aasta detsembris ka PARC-i ja nägi Xeroxi lahenduse kommertslikku väärtust. Sellest tulenevalt võib öelda, et Xeroxi ebaõnnestumine pani aluse Apple’i legendaarsele edule.
Xerox Alto loo puhul on huvitav näha, kuidas innovatsioon ja tehnoloogiline edu ei sõltu ainult heast ideest ja selle teostusest. Vaja on ka kedagi, kes näeb idee väärtust ja oskab seda õigel hetkel rakendada, sel korral oli selleks Steve Jobs.
Tasub mainida, et hiire leiutas tegelikult Douglas Engelbart. Ta esitles ka GUI-d, mis loodi PARC-i teadlaste poolt, sh. Alan Kay ja Charles P. Thacker.
KASUTATUD MATERJALID JA LISA:
Mis oli piisavalt totter, et küsida "Mis selle looja peas küll toimus?
Ma tahtsin kirjutada Microsoft Bobist, aga vaatasin, et see teema oli juba kaetud Kermoni poolt.
Kuna minu eelnev tekst keskendus rohkem seitsme- ja kaheksakümnendatele, siis valisin hoopis sellise huvitava tegelase nagu IBM PCjr.
IBM'i mõtteks oli luua personaalarvuti õppimiseks ja meelelahutuseks. See pidi IBM-i arvates olema Apple II ja Commodore 64 rivaal.
Kahjuks oli ta aga totaalne commercial flop. Selle klaviatuur oli kohutav – väga pisike chiclet-stiilis ja ebamugav (sarnane kalkulaatorile ning töötas 4 AA-patareidega). Kasutajad olevat seda klaviatuuri nii palju vihanud, et IBM pidi uue tegema [1, 2].
IBM PCjr kasutas ka omanduslikke (proprietary) porte ja selle laiendusvõimalused olid kesised. Lisaks veel oli probleemiks ühilduvus, sh IBM-i enda programmidega (kõik neist ei töötanud). Lisaks maksis see võrreldes teiste arvutitega liiga palju ega suutnud konkureerida ei Apple II ega Commodore 64-ga.
IBM PCjr oli näide sellest, kuidas tuntud nimi ja hea maine ei päästa toodet, kui kasutajakogemus on kohutav.
KASUTATUD MATERJALID JA LISA:
1. https://www.computinghistory.org.uk/det/46513/IBM-PC-Jr-4860-067/
2. https://www.theautopian.com/confessions-of-a-doodler-and-ibms-biggest-failure/
Kokkuvõtvalt
Need kolm näidet näitavad, et IT-ajalugu ei sünni ainult heast tehnoloogiast. Sama palju loeb see, kas idee jõuab õigel ajal õigete inimesteni ja kas seda on päriselt mugav kasutada.
Kommentaarid
Postita kommentaar