E-ITSPEA 6: Arvutid ja paragrahvid Iː tants intellektuaalomandi ümber

Sellel nädalal käsitleme WIPO intellektuaalomandi mudeli komponente. Ülesande eesmärk on hinnata, milline neist toimib minu arvates tänapäeval kõige paremini ning millist komponenti oleks vaja ajakohastada või põhjalikumalt muuta.

Enne oma arvamuse avaldamist annan lühikese ülevaate sellest, mis on WIPO ja intellektuaalomandi kaitse. Seejärel liigun edasi analüüsi juurde, kus toon välja ühe tugevaimalt toimiva komponendi, ning mis vajab minu arvates muutmist.

Kuna tegemist ei ole must-valge teemaga, käsitlen lisaks ka laiemat konteksti – eelkõige litsentside, autoriõiguste ja intellektuaalomandi rolli tänapäeva maailmas, kus nii koodi kui ka loomet genereeritakse üha enam tehisintellekti abil.

 

Mis on WIPO?

WIPO (World Intellectual Property Organization) on ÜRO eriorganisatsioon, mis tegeleb intellektuaalomandi kaitse ja arendamisega. Täpsemalt on WIPO eesmärk aidata kaitsta ja hallata intellektuaalomandit rahvusvahelisel tasandil. Lisaks pakub WIPO riikidele ja ettevõtetele andmeid, projekte ning tehnilist abi, et toetada innovatsiooni ja loomet [1]. 

 

Mis on Intellektuaalne omand?

Intellektuaalomand on igasugune inimese loodud looming. Selle alla kuuluvad näiteks leiutised, domeeninimed, tarkvara ja kood, turundusmaterjalid, kirjandus, muusika ning ka mängud. Intellektuaalomandit (IP) kaitstakse erinevate seadustega, nagu patendid, autoriõigused, litsentsid ja kaubamärgid. Need aitavad autoritel saada tunnustust või rahalist kasu oma loomingu eest ning aitavad vältida selle ebaseaduslikku kasutamist [2].

 

KASUTATUD ALLIKAD JA LISA LUGEMIST

  1. https://www.wipo.int/en/web/about-wipo
  2. https://www.wipo.int/en/web/about-ip

 

Mis toimib hästi?

Ilmselt lähen vastuollu nii mõnegi teise postitusega, kus pakuti, et patendisüsteem vajab muutmist, kuna see protsess ise on aeglane, kulukas ja bürokraatlik [1].

Kuna aga minu enda mõtted jooksid antud ülesandele teise vaatenurga pealt, siis arvan mina vastupidiselt, et patendisüsteem toimib hästi võrreldes teiste komponentidega, vaatamata oma halbadele külgedele, mida eelmises lõigus mainisin.

WIPO enda ütluste järgi annavad patendid leiutajatele kontrolli oma leiutiste üle, mis motiveerib ettevõtteid ja teadlasi investeerima uutesse tehnoloogiatesse [2].

Leian, et patendid toimivad hästi, kuna nad pakuvad innovatsioonile kaitset. Ehk loojal on õigused, aga loodut jagatakse ka ühiskonnaga.

Lisaks ei ole patente võimalik samal määral „AI-ga kasutada/soperdada“, mis muudab need tänapäeva kontekstis usaldusväärsemaks. Ehk AI ei saa lihtsalt “leiutist kopeerida nagu pilti”, kuna patendisüsteem nõuab tehnilist uudsust ja kontrolli, mida on keerulisem automaatselt reprodutseerida.

 

KASUTATUD ALLIKAD JA LISA LUGEMIST

  1. https://itspeakparii.blogspot.com/2026/03/6-nadal-tants-intellektuaalomandi-umber.html
  2. https://www.wipo.int/en/web/business/patents
  3. https://www.wipo.int/en/web/patents

 

Mis ei toimi hästi?

Julgen panna hetkeseisuga ühe vaka alla nii litsentsid kui ka autoriõigused, kuna mõlemad süsteemid on tänapäeval tehisintellekti kontekstis kohati ebaselged ja alareguleeritud ning ei arvesta piisavalt olukordadega, kus sisu on loodud osaliselt või täielikult AI abil.

 

AI varjukülg 

Teoorias peaks AI olema tööriist, mis laseb kirjanikel, muusikutel ja koodi kirjutajatel oma tööd teha efektiivsemalt ning panna oma jõu just oma loomingusse. Aga kuna antud kontekstis väärkasutatakse seda suhteliselt palju ja on palju inimesi, kes on öelnud, et AI varastas nende loomingu, siis on vaja seda kuidagi teistmoodi piirata.

Naljakas näide võiks olla em-dash (mõttekriips??), mida kirjanikud ei julge enam kasutada, kuna AI toodetud kirjutistes on seda väga palju. Ehk AI ei mõjuta ainult õigusi, vaid ka loomingulist eneseväljendust.

Lisaks ei saa hetkel väita, et AI poolt genereeritud kood ei baseeru mõnel, millel on piirav litsents, või et genereeritud pildid ja tekst ei baseeru juba autoriõigusega kaitstud materjalil.

Kuigi meil on olemas Creative Commons litsentsiga varamuid, näiteks Canva, GitHubis ja SoundCloudis, siis ei ole see garanteeritud ega piisavalt läbipaistev, et arusaada, et AI ainult sealt sisu võtab. See tekitab probleeme autoriõiguse ja loojate õiguste seisukohalt.

Seda toetab artikkel generatiivse AI treenimise õigusliku staatuse kohta Euroopa Liidus. Kokkuvõtvalt väidavad paljud teadlased, et AI ei ole pelgalt andmekaeve, vaid loob ka uut sisu, mis võib konkureerida originaalteostega [4].

 

Ma ausalt ei vihka AI'd!

Oma enda loomingulises blogis kasutan tegelikult ka ise AI-d üsna palju ning näen, kui kasulik tööriist see on, kuna see annab mulle aega teha just seda, mis mulle meeldib – kirjutada.

Ehk:

Ma ei pea muretsema oma kirjavahemärkide, meta-kirjelduste või alt-tekstide pärast, vaid lasen need koostada oma teksti põhjal ja parandan ise üle ainult mõned vead. See kiirendab oluliselt minu isikliku blogi tootmise protsessi ning saan panna rohkem aega sisuloomele ja ideede kirjapanekule.

Nt toon märksõnad, mille promptiga ma lasen oma loomingulise blogi teksti AI-l üle vaadata kuna Grammarly mulle ei meeldi enam:

  1. hoia minu sõnastus alles

  2. ära lisa ega muuda minu sõnastust ja teksti

  3. paranda:

    • kirjavahemärgid

    • õigekiri

  4. anna tagasisidet, mis on hästi ja mida võiks parandada

     

    NATUKE LISALUGEMIST AI TEISEST ÄÄRMUSEST:

    1. https://goodlawproject.org/ai-giants-are-stealing-our-creative-work/
    2. h[ttps://www.newyorker.com/culture/infinite-scroll/is-ai-art-stealing-from-artists](https://www.brookings.edu/articles/ai-and-the-visual-arts-the-case-for-copyright-protection/)
    3. https://airius.com/blog/ai-code-generators/
    4. https://www.europarl.europa.eu/RegData/etudes/STUD/2025/774095/IUST_STU(2025)774095_EN.pdf

     

    Mis muutuseid on oodata või oleks tarvis?

    Minu hinnangul oleks vaja eelkõige ajakohastada autoriõiguse ja litsentside süsteemi nii, et see arvestaks ka AI'ga loodud materjale. AI'ga loodud sisu puhul peaks olema läbinähtavalt arusaada, kust ja mis andmetepõhjal on võetud genereeritud sisu. See aitaks vähendada usaldamatust loomekogukondades ning looks õiglasema süsteemi nii loojatele kui ka tehnoloogia arendajatele.

    Lisaks võiks olla selgemalt ja ühtlaselt (rahvusvaheliselt) määratletud, kellele kuulub AI abil loodud sisu: kas kasutajale, arendajale või ei kuulu see täielikult kellelegi. Samuti oleks oluline luua süsteem, kus loojad, kelle töid kasutatakse AI treenimiseks, saaksid õiglast tasu või AI kasutaks ainult CC litsentsiga andmeid. 

    Eesmärk ei peaks olema tehisintellekti piiramine, vaid tasakaalu leidmine tehnoloogia arengu ja loojate õiguste kaitse vahel.

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

E-ITSPEA nädal 2: Arpanetist Facebookini - Interneti kujunemislugu

Selle nädala ülesandeks oli kirjeldada kahte erinevat nähtust interneti varasemast ajaloost (enne aastat 1991): üht, mis võiks tänapäeva kasutajatele endiselt tuttav olla, ja teist, mis on tänaseks juba kadunud või asendunud uuemate tehnoloogiate/tavadega. Interneti ajalugu pakub aga palju erinevaid, kuid samas ka omavahel seotud arenguid, mistõttu ühe kindla teema valimine osutus keeruliseks. Käsitlen selles artiklis mitut omavahel haakuvat nähtust, mis näitavad, kuidas internetikultuur on ajas muutunud, kuid inimeste ühendamine on jäänud interneti keskseks rolliks. Panen põhirõhu just sellele arengule, kus internet muutus teadusvõrgust igapäevaseks suhtlus- ja kogukonnaruumiks.   Lühike Interneti Eelugu Nagu eelmise nädala postituses sai mainitud, peetakse interneti eelkäijaks ARPANET'i , mis sidus omavahel nelja sõlme Los Angeleses, Santa Barbaras, Stanfordis ja Utah’s. Tegemist oli suurte ülikoolide ja teadusasutuste arvutitega, mida kasutati teadustööks ja andmetöötluseks. ...
Lisateave

E-ITSPEA nädal 1: Noppeid IT ajaloost

Esimese nädala kodutööks on tarvis kirjeldada kolme põnevat IT-lahendust. Püüdsin valida etteantud teemade raames võimalikult üksteisega haakuvad ja huvitavad näited ning jäin rohkem tehnoloogiliste lahenduste juurde, kuna tegelikult just sealt see kõik alguse saigi.  Kuna esimese nädala materjalides oli palju noppeid IT-ajaloost, siis püüdsin ka ise jääda nn pronksi- ja rauaaja raamidesse. Lisan tekstisiseselt ka mõningaid linke, kust saab teema kohta veel uurida.    Mis tekitas tõelise revolutsiooni IT-maastikul?  Selle teema juures võib välja tuua mitmeid revolutsioonilisi leiutisi ja lahendusi, mis kujundasid tänapäevase IT-maailma selliseks, nagu me seda tunneme. Näiteks on järgmised leiutised minu valitud põhiteemadele alustalaks: Transistori leiutamine 1947. aastal William Shockley, John Bardeeni ja Walter Brattaini poolt, ilma milleta ei oleks tänapäevaseid mikroprotsessoreid, arvuteid ega telefone. Mikroskeemi leiutamine aastal 1958  Jack Kilby  p...
Lisateave

E-ITSPEA 3: Uus meedia...?

Kujutis
Uus nädal ja uus ülesanne meie ITSPEA kursusel TalTechis. Selle nädala teemaks on uus meedia. Ülesande eesmärk on lühidalt analüüsida kahte traditsioonilise meedia kanalit, millel on lisaks põhikanalile ka uue meedia väljund (näiteks veebportaal, blogi või sotsiaalmeediakonto).   Miks valisin just need kaks kanalit?   Valisin analüüsiks kanalid, mis on omavahel sarnased nii valdkonna kui ka sihtgrupi poolest, kuid esindavad mõnes mõttes erinevaid lähenemisi meedia kasutamisele. Eesmärk on näidata, et erinevad strateegiad ei pruugi olla paremad ega halvemad, vaid et uue meedia kasutus, sealhulgas sotsiaalmeedia ja YouTube’i rakendamine, võib täita teistsuguseid eesmärke. Soovisin analüüsimiseks valida midagi muud kui klassikalised uudistekanalid, seega otsustasin uurida lähemalt mänguritele suunatud ajakirju ja veebilehti nagu PC Gamer ja Edge .   Mis on uus meedia?    Enamasti mõeldakse uue meedia all mis tahes kommunikatsiooni digitaalsete vahendite abil, n...
Lisateave