ITSPEA - Reelika Pedak

Sellel nädalal on meil blogis natuke teistmoodi ülesanne. Olukord, mille põhjal on vaja kirjutada selle nädala blogipostitus, on järgmine: Naatan Nohiku hüpoteetilisel tarkvaraprojektil on valida kolme litsentsi vahel. Nendeks on: ärivaraline litsents (EULA; suletud lähtekood), GNU GPL (tugev copyleft ) ja BSD litsents (ilma copyleftita). Käesolevas postituses toon lühidalt välja nende kolme litsentsi eelised ja puudused ning analüüsin, millist litsentsi võiks eelistada erinevates olukordades.  Ilmselt on see tekst veidi igavam ja kuivem kui teised (meenutab referaati), kuna ma ei leia, et antud ülesande puhul on oluline minu arvamus. Loeb Naatan Nohiku enda soov, miks ja milleks millist litsentsi kasutada, mitte see, et “see on kõige parem, kasuta seda”.   EULA; suletud lähtekood EULA (inglise keeles: End User License Agreement ) on kasutajate ja tarkvaraloojate vaheline leping. Tüüpiliselt kasutatakse seda ühekordse tarkvara müügi või tasuliste teenuste puhul. Näitena võib...

Viienda nädala ülesandeks oli kirjutada Virginia Shea netikäskudest . Nendest kaks silmapaistvamat olid “Remember the Human” ja “Adhere to the same standards of behavior online that you follow in real life” . Need tuletavad inimestele meelde, et tuleb olla empaatiline ning käituda teistega nii, nagu sa sooviksid, et nemad sinuga käituksid. Kahjuks on kiusamine nii koolis, kodus kui ka kogukondades alati olemas olnud. Internetiajastul on see aga muutunud lihtsamaks ja kohati isegi õelamaks. Selles vabateemas püüan lühidalt analüüsida, miks ja kuidas internet kiusamist mõjutab,  eelkõige kooliealiste noorte näitel.   Kiusu psühholoogia   Enne kui saame rääkida internetikiusust, peaks ehk lühidalt välja tooma mõned põhjused ja tagamaad. Kuna inimese psühholoogia on keeruline, ei tea me ilmselt kunagi kõiki põhjuseid, miks keegi otsustab olla teiste vastu õel, kuid mõned teadlased on toonud välja teatud mustreid ja võimalikke selgitusi. Esimesena kuuleme tihti, et see tule...

Sellel nädalal käsitleme WIPO intellektuaalomandi mudeli komponente. Ülesande eesmärk on hinnata, milline neist toimib minu arvates tänapäeval kõige paremini ning millist komponenti oleks vaja ajakohastada või põhjalikumalt muuta. Enne oma arvamuse avaldamist annan lühikese ülevaate sellest, mis on WIPO ja intellektuaalomandi kaitse. Seejärel liigun edasi analüüsi juurde, kus toon välja ühe tugevaimalt toimiva komponendi, ning mis vajab minu arvates muutmist. Kuna tegemist ei ole must-valge teemaga, käsitlen lisaks ka laiemat konteksti – eelkõige litsentside, autoriõiguste ja intellektuaalomandi rolli tänapäeva maailmas, kus nii koodi kui ka loomet genereeritakse üha enam tehisintellekti abil.   Mis on WIPO? WIPO (World Intellectual Property Organization) on ÜRO eriorganisatsioon, mis tegeleb intellektuaalomandi kaitse ja arendamisega. Täpsemalt on WIPO eesmärk aidata kaitsta ja hallata intellektuaalomandit rahvusvahelisel tasandil. Lisaks pakub WIPO riikidele ja ettevõtetele an...

  Selle nädala teemana või ülesandena tuleb kirjutada kahest Virginia Shea netikäsust. Ühest, mis võiks olla kas sama tähtis või tähtsam kui 1990-ndatel, ja teisest, mis võiks olla kas täielikult või osaliselt kaotanud oma tähtsuse. Esimese asjana toon välja aga ühe tuntuima ja ilmselt ka olulisema käsu tema raamatust ning seejärel räägin, miks minu arvates on üks teine käsk muutunud olulisemaks tänapäeval kui ta oli 1990-ndatel ja miks on mõni teine kaotanud oma esialgse olulisuse.   Kes oli Virginia Shea? Virginia Shea on Ameerika autor ja internetisuhtluse ning inimkäitumise uurija, kes kirjutas raamatu “Netiquette” (1994), kus ta sõnastas 10 netikäsku. Nende eesmärk oli aidata inimestel käituda internetis viisakalt ja mõistlikult ajal, mil internet oli suuremale publikule alles päris uus.   Esimene ja tuntuim V. Shea netikäsk  Ilmselt üks tuntumaid (vb, kuna ta on esimene) põhimõte, mis on kajastatud raamatus “Netiquette” , on “Remember the human” , mis tähenda...

Selle nädala blogiteemaks ehk ülesandeks on analüüsida, kuivõrd suureks probleemiks on Eestis (eeskätt avalikus internetiruumis, aga ka tavameedias, kommunikatsioonitehnoloogiates, riigi e-teenustes jm) jälgimiskapitalism ja digiaedik ning tuua välja ka mõned tulevikustsenaariumid.   Väike sissejuhatus  Seekord võib tekstis olla tavapärasest rohkem korduvaid mõtteid ja Tammsaarelike lauseid (põhikoolis üks õpetaja kurtis, et minu teksti on raske lugeda), kuna kirjutamiseks ja toimetamiseks jäi mul tavapärase kahe päeva asemel ainult üks. Peale teksti kirjutamist ei näe koheselt kõiki vigu ja struktuurilisi miinuseid, mispärast jätan tavaliselt pikema vahe vahele (seekord on nii, sorri).  Aga võib-olla ei peagi iga nädal tekst olema steriilne, ehk puhas liigsetest mõtetest ja pikkadest lausetest. Räägin pealiskaudselt nii meie digiriigi enda kui ka teiste ettevõtete ja veebilehtede andmete kogumisest ja kasutamisest. Mis on digiaedik ja jälgimiskapitalism?  Ilms...